Antiikne LEIVAASTJA

Taludes tehti ikka ise leiba, tavaliselt korra nädalas. Astjates segati valmis leivataigen.
Olid ka veel teise otstarbega astjad, näiteks lihaastjad, kus hoiti soolvees liha, ületalve.
Eestis oli kolmekümnendate aastate lõpus 140 000 talu. Astja oli praktiliselt igas talumajapidamises.
Säilinud on neid, võrreldes näiteks vokkidega või muude majapidamises aktiivses kasutuses olnud
esemetega, suhteliselt vähe.
See siin on korralik riist.
Ka tänapäeval tehakse nn. maaleiba, astjat kasutades. Endiseaegsete tööriistade ja töövõtete kasutamine
annabki koduleivale/toidule selle õige maigu. Muidugi leiavad nad kasutust ka silmailuna ja panipaikadena,
sobivas interjööris.
Nõu on heas korras, kaanega. Suurem aastakümnete tolm on eemaldatud, aga kui keegi soovib sihtotstarbeliselt kasutusele võtta,
siis võib teha ka väikese harjapesu. Kui soovitakse saada puunõusid täiesti vettpidavaks, siis piisab, kui hoida neid mõni päev
vihma käes (päikest vältige) või lihtsalt leotada vees või aeg ajalt kasta. Siis küljelauad paisuvad piisavalt.
Mõõdud – 57x 72 cm. Kõrgus 75 cm.
Müük ainult järgi tulemisega.
Asukoht – Ladu.