Riist meenutab rohkem tuleviku kosmosesõidukit, millega perkond sõidab Kuule, nädalalõppu veetma, kui perenaise abimeest.
Selline futuristlik šedööver, nõukogude tehnika ja disaini ime. Väjalaskeaasta on 1964. Oleme veendunud, et analoogsed, suuremate mõõtudega, eksemplarid suudaksid ka kosmoses ringi lennata. Tõenäoliselt lendavadki, suured kirjad CCCP külgedel, aga meie ei tea seda. Ameeriklased ka ei tea.
Arvatavasti valmistati piiratud partii, uraallasi, suurte pöörlevate kosmosemasinate väiksemaid vendi, salastatud tehases, laupäevakul, kokkuhoitud materjalidest.
Valmistamisel on kasutatud erilisi metalle – imur on kaalult väga raske.
Kõige huvitavam, selle aparaadi juures, on see, et ta imeb ka tolmu. On täiesti töökorras. Esineb vähesel määral, kulumist. Kaasas on rohkesti lisavarustust. Säilinud on ka originaalpakend.
