Kahtlemata on siin tegu haruldusega ja mitte ainult selle pärast, et tegu on ainueksemplariga.
Vaatad seda loomingut ja mida kauem vaatad, seda soojemaks süda läheb.
Asja võlu peitub selles, et lihtne nõukogude inimene on selle südamega ja oma kätega,
kokku otsitud käepärastest materjalidest meisterdanud,
tõenäoliselt oktoobrilapsest tütrele.
Ei mingit toretsevat eksterjööri ega nipsasjadest tulvil väikekodanlikku interjööri.
Samas, majja on toodud elekter, valgus sütib toas ja televiisoris, seintel on nõukogude inimesele lähedast (reklaami)kunsti, akende ees on kardinad. Ruumid on tapeeditud.
Mööblist on majas pink ja kušett. Palju siis ühele-kahele inimesele eluks ikka vaja on.
Luuk maja otsas käib lahti ja pööningule mahub ilusti patarei, mis annab majapidamisse voolu. Juhtmed on kenasti veetud ja ühendatud. Elektrisüsteem toimib, on kontrollitud.
Ausalt öeldes, pole midagi nii head ehedat ja ausat asja juba ammu kohanud.
Imetlen seda kätetööd, siiralt.
Mõõdud on 27 x 36,5 cm. Katuseharja kõrgus – 34 sm.
Asukoht, KAUPLUS.
