Tootmisesse läks Luteri vabrikus see konkreetne mudel juba
enne esimest maailmasõda, aga valmistati sellist varianti
veel kahekümnendatelgi aastatel.
Tool on olnud kunagi pööningul, läbisadava katuse all.
Mingil hetkel leiti ta sealt. Kuivas ära ja näeb nüüd välja nagu kirju koer.
Aga, asi pole üldse nii hull. Konstruktsioon on tugev.
Ükski tapp ei liigu ja ükski detail ei loksu.
Puitosad (ka jalaotsad) on tugevad. Vanast põhjast saaks ka asja,
aga lihtsam on see ära vahetada. Uus originaalpõhi tuleb kaasa.
Tooli leenil on üks liimpuidu detail/kiht lahti tulnud. See tuleks
uuesti tagasi liimida.
Kui kaugele viimistlemisega minna, on juba maitse küsimus.
