Tegu on tõesti huvitava eksemplariga.
Väga korralik töö, väga eksklusiivne materjal.
Kasutatud on rikkaliku lokiga kasepuitu ja kasevineeri.
Kapp on lahtivõetav/kokkupandav.
Konstruktsioonis on kasutatud väga huvitavat lahendust,
mida meie varem kohanud ei ole.
Reeglina olid seda tüüpi kappidel nii enne, kui ka pärast neljakümnendat aastat, küljed ja uksed ühes tükis.
See tegi nende lahti võtmise ja kokkupanemise
ebamugavaks. Halb oli ka selliseid suuri detaile transportida.
Siin kinnituvad uksed kaarjate nurgapostide külge kandiliste konksudega.
Uksi on lihtne lahti võtta ja külge panna. Tihedalt liibuvad nad postide vastu
ja kui ei tea, siis ei oskaks seda arvatagi.
Meisterdatud on see iludus, tõenäoliselt neljakümnendate aastate teises pooles
ehk siis vähemalt 75 aastat tagasi.
Materjal lõhnab Luterma ladude järele. Töö kvaliteet
viitab samuti Lutermale või vähemalt eestiaegsetele meistritele.
Üks lukk on veel messingplaadiga. Teised on korralikud, aga juba valgest metallist.
Järelikult oli tegu viimase lukuga vanadest varudest. Siis läks käiku
juba nõukogudeaegne, aga veel vanahõnguline furnituur.
Kinnituskonksudele on sisse pressitud nõukogudeaegsed,
aga veel eestikeelsed markeeringud. Selline jama ei saanud kaua kesta.
Eelpool toodu paneb meid arvama, et eseme näol tegu on kas eritellimusega
või on meister valmistanud selle iluduse endale või oma lähikondlasele.
Massitöö on välistatud.
Kapp on heas korras. Kolmeosaline tagasein pole transpordi ootel kinnitatud.
Ka lae ja põhja ühenduspoldid ei ole külge kruvitud.
Lukud töötavad ilusti.
Olemas on kaks originaalvõtit.
Külgsektsioonid olid küll algselt mõeldud üleriiete hoidmiseks,
kuid soovi korral on sinna lihtne paigaldada ka riiulid.
Mõõdud – laius 166, sügavus 60 ja kõrgus 168 cm.
