Tegu on museaalse väärtusega, mitmekümne aasta jooksul kokku kogutud materjaliga.
Eestis on see valdkond, täielikult uurimata.
Põhiliselt 20 aasta jooksul, peale sõja lõppu, valmistasid väga paljud inimesed, kodutöönduslikult, poolkäsitsi, pühadekaarte, õigemini pühadefotosid. Valdavalt tehti must-valgeid fotokoopiaid eestiaegsetest pühadekaartidest. Pildistati maha ka juba korra kasutuses olnud nõukogudeaegseid postkaarte.
Samas loodi ka algupäraseid näärideteemalisi kompositsioone. Näiteks on ühel pildil Vana-Toomase lamp ja pudel Havanna rummi. Taustal kuuseoksad ehete ja käbidega.
Tagasihoidliku panuse inimeste heade soovide edastamisvajaduse rahuldamiseks andsid ka mitmesugused artellid ja kombinaadid. Üldjuhul olid nende tiraažid siiski väikesed.
Rõhuva enamuse omaloodud piltidest, moodustasid uueaastaga tulekuga seotud kujutised. Samas, kohtab ka jõulukaartide koopiaid, mida tõenäoliselt saadeti ainult headele tuttavatele või oma suguvõsale. Leidub ka õnnitlusfotosid kevad- ja ülestõusmise pühadeks.
Vahel kodus tehtud pilte ka koloreeriti.
Tõenäoliselt tingis selle isetegemise buumi, asjaolu, et poest polnud võimalik õnnitluskaarte osta. Neid kas polnud üldse (eriti peale sõda) või kui olid, siis müüdi tiraaž ruttu läbi. Ka ei sallinud paljud eesti inimesed venekeelsete tekstidega üleliiduliselt levitatavaid piltpostkaarte.
Loomulikult said sellise kodutööstusega tegeleda inimesed, kel oli olemas fotoaparaat , suurendusaparaat ja muud abivahendid.
Ei saa välistada ka seda, et isevalmistatud kaartide näol, oli võimalik raskel ajal natuke raha kokku hoida. Ise kaarte teha tuli odavam.
Pole küll teda, aga ei saa välistada, et teatud juhtudel neid isetehtud pilte ka müüdi. Vaevalt, siiski, et selline äri eriti massiline oli.
Teema vääriks kindlasti uurimist.
Fotosid on vähemalt 260 tk. Neid on põnev vaadata.
Kõik ei mahtunud piltidele, aga enamus siiski.
Asukoht PK 17
